TopGun lasketiir ja practical-laskmine – jõud, täpsus, kiirus

Millega on tegemist?

Kui öelda, et tegemist on practical-laskmisega siis jäävad paljud üllatunult ja
küsivalt otsa vaatama – laskmine küll, aga mis see practical on? Mis eristab practical-laskmist
klassikalistest laskedistsipliinidest?
Practical-laskmine on ala, mida viljeletakse Eestis juba üle kümne aasta ning mis koondab ametlike
klubide juures üle tuhande laskesportlase. Eraldi võisteldakse vastavalt käsirelva, vintraudse relva ja
sileraudse relva distsipliinides. Võistluskalender on väga tihe ning aastaringselt toimuvad võistlused
nii sise- kui ka välitingimustes. Spordiala annab relvaomaniku laskeoskustele uue kvaliteedi, mis
seisneb eelkõige relva ohutus käsitsemises, tehnilistes ja taktikalistes oskustes ning mõttekiiruses ja
täpsuses. Tähenduslikult võtab selle kvaliteedi kokku practical-laskmise kolm peamist komponenti –
jõud, täpsus, kiirus.
Lisaks lasketäpsusele ja kiirusele lisandub practical-laskmise puhul relva kasutamise taktikaline külg –
laskur peab oskama relva käsitseda väga erinevates situatsioonides – tegemist on väga tehnilise
spordiga, kus lisaks varustusele peab sportlane tundma ka oma kehalisi võimeid. Nii treeningud,
harjutused kui ka võistlusrajad koosnevad selliste erinevate situatsioonide kogumist. Aja peale tuleb
läbida ülesehitatud rada võimalikult täpselt märke tabades. Raja läbimisel on laskurid oma
taktikalistes otsustes vabad, aga järgida tuleb laskeharjutuse üldist kava ja reeglistikku ning muidugi
reeglit number üks – ohutus. Ala on pealtvaatajatele atraktiivne ning suurematel võistlustel on
arvestav määr kaasaelajaid.


Relva omamine algab relvakultuuri tundmisest.


TopGun lasketiiru juhatuse liikme Einar Lillo sõnul on tiirus toimuva tegevuse üheks põhieesmärgiks
laskespordi ja – harrastuse ning relvakultuuri edendamine, ehk siis relva omamine algab eelkõige
relvakultuuri tundmisest, ohutusest, teistega arvestamisest ja vastutusest ning alles seejärel tuleb
tehniline varustus, taktikalised oskused ja regulaarne treening. Nagu idamaade võitluskunstide
austaja jaoks on tatami püha paik, millele astutakse austuse ja kummardusega, nii on ka lasketiir
relvaomaniku jaoks pühamu, kuhu tullakse kaine pea ja puhta südametunnistusega ning lahkutakse
veelgi parema inimesena.


Relvaomaniku moraalset vundamenti toetab mõtestatud ja regulaarne harjutamine.


Kui moraalne vundament on laotud, tuleb edasi areneda ning astuda laskuri ja relvaomanikuna
mööda treppi kõrgustesse. Lillo lisab, et igale relvaomanikule peaks olema tähtis regulaarne ja
mõtestatud harjutamine. Üheks võimaluseks ongi liitumine practical-laskmise harrastajate ja
sportlastega ning selleks korraldab TopGun lasketiir koos laskurklubiga Armatus 03.-04. ja 06.
septembril IPSC (International Practical-Shooting Confederation on rahvusvaheline
laskespordiorganisatsioon mis koondab eri riikide practical-laskmise spordialaliite) turvakursuse.
Kursusele on oodatud kõik laskespordihuvilised ja tulirelva käsitsemise baasoskusi omavad inimesed,
kes soovivad täiendada oma laskealaseid teadmisi ja oskusi, võtta osa practical-laskmise võistlustest
või ühineda laskespordiklubiga.

Kelle jaoks ja millistes oludes on practical-laskmisest kasu?


Selle põneva laskedistsipliini kasuks räägib see, et sattudes kriisisituatsiooni, peab relvaomanik
keskendama kogu oma tähelepanu eluliselt tähtsatele taktikalistele asjaoludele, mitte aga relva
käsitsemise tehnilisele poolele. Seega peavad relva käsitsemisoskused olema viidud instinktide
tasemele. See omakorda tähendab seda, et treeningutel ei saa keskenduda üksnes täpse lasu
sooritamise harjutamisele, vaid arendama peab ka taktikalist mõtlemist – et leida ohutuim, kiireim ja efektiivseim viis aset leidva või võistlusrajal etteantud situatsiooni lahendamiseks ning olema valmis raja läbimisel toimuvateks ootamatusteks ja muutusteks.

Practical- laskmise klubi Armatus juhatuse liige Neeme Org lisab, et teenimatult on practical-laskmine
jäänud Eesti spordimaastikul teatavas mõttes tahaplaanile ja märkamatuks, kuna ekslikult arvatakse,
et tegemist on ohtliku ja pigem militaarse laskeharrastusega. Tegelikkuses pööratakse lasketreeningutel ja – võistlustel enim tähelepanu just ohutusele ja rajal olevate kohtunike peamiseks fookuseks ongi just ohutuse ja reeglite täitmise jälgimine. Ala harrastajate hulgas on küll ka militaarse
taustaga sportlasi, aga tegemist pole kaugeltki kõige suurema erialarühmaga – mõneti üllatuslikult on palju inimesi näiteks hoopis kultuurivallast, IT sektorist ja pangandusest. Kuna laskedistsipliini üheks fundamentaalseks aluseks on turvalisusel põhinev “fair play”, siis on meie üheks lähimaks eesmärgiks viia spordialaliit Eesti olümpialiikumise perre ning miks mitte tuua ka Eestisse rahvusvahelisi tiitlivõistlusi.
Practical-laskmine sobib kõigile – nii meestele kui naistele  ja seda erinevas vanuses. Võistlustel tunnustatakse mitmeid erinevaid vanuseklasse – alates juunioridest (alla 21) kuni super seeniorideni (60+) välja. Põnevust lisab asjaolu, et laskeülesanded on kõigile samad ning pole harvad juhud, kus
ühelt laskepositsioonilt teisele kiirelt liikuv väikesekasvuline nõtke naine saavutab parema tulemuse, kui treenitud lihastega mehemürakas.

Artikkel on avaldatud 28. august 2018 Postimees

Scroll to Top